GPS-mõõtmine põhineb spetsiaalsetel satelliitidel, mis tiirlevad ümber Maa umbes 20`000 km kõrgusel. Mõõdistuse täpsuse suurendamiseks kasutatakse erinevate satelliitnavigatsioonisüsteemide võrke, näiteks Euroopa sidevõrku „Galileo“, Venemaa sidevõrku „GLONASS“, Ameerika Ühendriikide „GPS“-sidevõrku. Mõõdistuse aluseks on aeg. Aja mõõtmisest saavad joonepikkused, joonepikkustest ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z ja neist arvutab GPS-seadme protsessor ka geodeetilised koordinaadid B ja L ning tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y L-Est97 süsteemis. Lähtepunktidena kasutatakse geodeetilise põhivõrgu koordinaate mingis realisatsioonis eh raamistikus. Seoses sellega, et GPS-l pole lõplikku informatsiooni tulemuse täpsuse kohta, on sageli kehtestatud nn kordusmõõtmise nõue, näite katastrimõõtmise puhul.